Tehnoloogia areng on viimaste aastakümnete jooksul muutnud haridust märkimisväärselt. Intervjuus õpetaja Holger Bremeniga räägiti nii tehnoloogia rollist koolis, inseneeriaõppest kui ka IT- ja nutifestivali eesmärkidest.
Bremen meenutab, et 1990. aastate lõpus olid koolide tehnoloogilised võimalused üsna tagasihoidlikud – arvutiklassis oli vaid kümmekond arvutit ja üks printer. Õpilased õppisid peamiselt kasutama programme nagu Word ja Excel ning sageli tegeleti arvutitega ka õhtuti. Tänapäeval on tehnoloogia aga muutunud igapäevaseks ning paljud digioskused tulevad noortel juba loomulikult.
IT- ja nutifestival annab õpilastele võimaluse proovile panna oma oskused ning lahendada ootamatuid tehnilisi ülesandeid. Bremeni sõnul arendab see eelkõige meeskonnatööd, loovust ja probleemilahendusoskust. Sageli tuleb osalejatel lahendada ülesandeid, mille lahendust ei saa lihtsalt ette õppida.
Tehisintellekti kasutamisse suhtub Bremen ettevaatlikult positiivselt. Tema sõnul võib AI olla hea abiline ideede leidmisel ja probleemide lahendamisel, kuid oluline on seda kasutada õppimise toetamiseks, mitte lihtsalt vastuste kopeerimiseks.
Noortele, kes kahtlevad tehnoloogia või inseneeria valdkonnas, soovitab Bremen lihtsalt proovida. Tema sõnul aitab katsetamine mõista, kas see ala võiks olla tulevane karjäär. Samuti rõhutab ta, et tehniline mõtlemine on kasulik mitte ainult hariduses, vaid ka igapäevaelus.
Pikemalt saab intervjuud kuulata Neeruti Seltsi taskuhäälingu 24. osas, kus vestleb Holger Bremen: Neeruti Seltsi Taskuhääling 24. osa: Holger Bremen. Parim paik CADrina korraldamiseks ongi Kadrinas.
Anett Jürgensohn