CADrina hariduspaneel

Aigar Vaigu “Oleme õppinud rääkima, lugema, kirjutama – nüüd on aeg õppida küsimusi küsima.”

12. aprillil toimus It – ja nutifestivali CADrina raames Kadrina Noortekeskuses, algusega kell 16.00 Hariduspaneel, mida juhtis Urmas Vaino, kus arutati teemal tehisintellekt hariduses ja tulevikuvõimalustes. Omavahel pidasid arutlust HARNO esindaja Kerli Požogina, ettevõtja Kert Kirsimäe, majandus – ja kommunikatsiooniministri nõunik Aleksei Jašin, Kadrina Keskkooli füüsikaõpetaja Alis Münter ning loomulikult selle aasta Cadrina patroon Aigar Vaigu.

Urmas Vaino alustas arutlust sissejuhatava küsimusega – kas ja kuidas kõik arutlejad on kokku puutunud vähesel või suurel määral tehisintellektiga?

Kõik arutlejad olid vastanud jaatavalt küsimusele, kas nad on kunagi kasutanud tehisintellekti.

A. Vaigu tõi välja tehisintellekti tähtsusest oma igapäeva elus: “Tehisaru loeb mu lastele unejuttu.”

A. Jašin tõi esile, et kasutab oma igapäevases töös värbamiseks tehisintellekti.

A. Münter on proovinud tehisaru, kuna õpetajana tundis huvi- kõik õpilased ju kasutavad.

Vaino esitatud küsimusele, kuidas tehisintellekt mõjutab õppimist ning ka õpetajate tööd, saadi mitmeid erinevaid vastuseid:

A. Münter: “Tehisintellekt võib olla ka individuaalne õpetaja, näiteks kui õpilane töötab tehisaru poolt toodud informatsiooni, lahenduskägu või vastuse läbi, siis on intellekti kasutus mõistlik, kuid kui õpilane lihtsalt kirjutab maha, siis kokkuvõtteks on see tegevus mõttetu. Olen aru saanud, et peame õpetajatena hakkama muutma viise, kuidas õpetada ning leidma uusi õpistrateegiaid. Õpetajatel pole enam mõtet küsida selliseid küsimusi või anda ülesandeid, kus õpilane saab vastused maha kirjutada, vaid iga õpilane peab õppima saadud informatsiooni ümber mõtestama.”

A. Jašin: “Kätte on saabunud uus reaalsus, meil on vaja teistmoodi toimetada, käituda ning valmistada uutmoodi õpikeskkond.”

K. Požogina: “Tehisintellekt on siin ning areneb edasi, oluline on noori suunata.”

K. Kirsimägi: “Inimsuhted ei kao õppimisel ja töötamisel kuhugi, kuid tehisintellekti võib kujuneda probleemiks, kui inimesed ei kasuta enam kriitilist mõtlemist.”

Lisaks küsis Vaino, mis soovitusi ning mõtteid on jagada seoses tehisintellektiga:

A. Münter: “Õpetajaid tuleb harida – koolide direktorid saavad korraldada teemakohaseid koolitusi, mis aitavad õpetajatel kursis olla ning end täiendada tehisintellekti kasutuses ja võimalustes.”

K. Požogina: “Õpetajatele võiks korraldada koolitusi, et nad märkaksid enam, kas tehisintellekti käsi on õpilaste töödes mängus või ei ole.”

A. Jašin: “Tehisintellekt koondab võimu valdkondades, näiteks õigusteadus ja suhtekorraldus. Noored peaksid selgelt läbi mõtlema, mida minna edasi õppima.”

A. Vaigu: “Oleme õppinud rääkima, lugema, kirjutama, nüüd on aeg õppida küsimusi küsima. Lisaks soovitus noortele on õppida ametit, kus on vaja kasutada keha ja mõistust üheskoos. Torumees leiab alati tööd, kuid näiteks kirjanikud võivad jääda tööta.”

Lisati, et ometi pole mõtet küsida liialt rumalaid küsimusi tehisintellektilt, kuna see koormab servereid – on aja ja ressurssi raiskamine.

Postituse koostasid Kadrina Keskkooli meediaõpilased.