Kadrina Keskkoolile au ja kuulsust toonud joonestusvõistlus CADdrina toimub tänavu 17. märtsil. Võistluse patrooniks on sedakorda meie riigi kõige tähtsam mees – Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Kadrina Keskkooli õpilased palusid presidenti CADrinale patrooniks juba mullu sügisel, kui ta oma Lääne-Virumaa visiidi ajal väisas ka kooli.

“Õppeaasta alguses pöördusid meie meediaklassi õpilased õpetaja Rein Siku eestvedamisel presidendi poole ja kutsusid külla,” avas koolijuht Krõõt Nõmmela-Mehide suursündmuse tausta. “Oktoobris antigi meile teada, et Alar Karis külastab maakonda ja võtab meie küllakutse vastu. President külastas meie kooli ja osales meediatunnis, mille õpilased ise läbi viisid.”

Mõistagi ei jätnud koolirahvas kasutamata juhust ja tegi presidendile ettepaneku hakata CADrina 2023 patrooniks. “Kutse luges ette ja andis üle meie 10. klassi õpilane Maris Piispea,” rääkis Nõmmela-Mehide, lisades, et riigipea ei vajanud mõtlemiseks aega, vaid oli kohe nõus.

Presidendi osalemine CADrina 2023 patroonina tekitab elevust ka teistest Kadrina inimestes. “See annab ühiskonnale selge signaali, et inseneriharidus on meie riigi jaoks prioriteetne valdkond,” kommenteeris ettevõtja ja Kadrina hariduskogu looja Juhan Viise.

“Me ise teame, et ajame Kadrinas Eesti jaoks õiget ja vajalikku asja. Tore, et oleme oma sõnumiga Eesti Vabariigi presidendini jõudnud! Loodetavasti jõuab see sõnum juba lähitulevikus ka riigi eelarve tegijateni,” avaldas Viise, kelle ideest sündis 2010. aastal CADrina, lootust.

Enne presidenti on patroonina CADrina võistlust riiklikul tasandil austanud endine minister Marko Pomerants, kes on seda rolli täitnud koguni üheksal aastal. “Mul on kauaaegse võistluste patroonina hea meel, et patrooni latti pole alla lastud ja nüüd on selleks leitud lausa president Karis. Tundub, et ka seekord ei saa midagi valesti minna. Soovin korraldajatele ideid ja entusiasmi jätku,” ütles ta.

Pomerantsi sõnul tähendab CADrina võistlus tõelist järjepidevust. “Ülesandeid võib põhimõtteliselt välja mõelda lõpmatult – selle poole pealt ei ole muret. Korraldusmeeskonna poolelt tähendab see konkreetsete inimeste panust. Küsimus on, kui kauaks neis jätkub eestluse elujõudu ja kui pikalt on võimalik toetajaid kaasa saada. Igatahes on Kadrina koolil panus selles, et Eestis oleks inseneride järelkasvu.”

Marko Pomerantsi enda pojadki on insenerid, ka on eksminister varem olnud aastaid Kadrina elanik.

Lisaks Pomerantsile on patroonina CADrina võistlust külastanud Tõnis Lukas, Ene Ergma ja Mart Noorma.

CADrina on aastatega kasvanud festivalimõõtu ettevõtmiseks, kus lisaks sellele, et võisteldakse joonestamises, toimub ka põhikooliastmele suunatud robootikat propageeriv robotivõistlus CADrobotics, korvpallivõistlus CADcup ja Innovatsioonilabor, mis on kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi tutvustav töötubade programm õpilastele.

Katrin Kivi, arendusjuht

Kolmapäeval 12. oktoobril sai kokku CADrina 2023 korraldusmeeskond. Arutelul osales 16 õpilast ja 16 õpetajat.

Lepiti kokku tulevase sündmuse formaat ning moodustati valdkondi vedavad 20 tiimi. Peakoordinaatoriteks õpilasomavalitsuse juht Laura Anton 11. klassist ja Kadrina Keskkooli huvijuht Kristi Aimla-Maripuu.

Järjekorras 13. ITi- ja nutifestivalil leiab aset CAD joonestamise võistlus, suurt osa õpilasi kaasav kultuuriprogramm, tehnoloogiauudiseid ja idufirmasid tutvustav innovatsioonilabor, nooremale koolieale robotivõistlus CADrobotics ning laienev korvpalliturniir CADcup. See kõik saab toimuma Kadrinas reedel, 17. märtsil 2023. aastal.

Ettevalmistused on alanud!

Egert Eenmaa, kommunikatsioonijuht

5. mail võtsime kokku möödunud CADrinal toimunu ning tänasime sündmuse korraldusse panustajaid.

Omalt poolt tuli tervitama ka Oleg Gross, kes rääkis ettevõtluse võludest ning valudest ning andis isiklikul näitel muheda ülevaate ettevõtjaks kujunemisest.

Suur tänu kõigile CADrina kaasteelistele!

Egert Eenmaa, kommunikatsioonijuht

CADrina joonestusvõistluse võitja selgitamiseks oli tarvis lausa fotofiniši abi. Tihedas rebimises võitis sel aastal Kadrina Keskkooli 11. klassi RETE võistkond ja seda ülinapilt 12. klassi RETE võistkonna ees.

Kolmanda koha saavutasid ka Kadrina Keskkooli õpilased, aga endised ehk vilistlased. Kohtadele 4.–6. platseerusid Tallinna Tehnikaülikool võistkonnad.

Suur tänu kõigile osavõtjatele, kaasaelajatele, toetajatele!

Raimo Maasik
info- ja projektijuht

Ta tuleb taas! IT- ja nutifestivali CADrina finaal juba 14. aprillil. Tänavuse festivali teema on kooli moto “Haridus on valgus teel tulevikku” ning ettevõtmine on pühendatud Kadrina kooli 120. aastapäevale.

[include_php_file file=”estcode/fancy.video.php”]

Loe lisaks: CADrina 2022 saabub tulevikuvalguse rütmides (Virumaa Teataja)

Vaata ka: cadrina.ee

Tänavuse CADrina finaalis osales kuus võistkonda, kaks Kadrinast, kolm Tallinnast ning üks Kohtla-Järvelt.

Tekst: Siim Kaldmaa ja Sonja Seppa, HUSO suuna õpilased

CADrina 2021 võitis Tallinna Tehnikakõrgkool, Kadrinasse tuli III koht

Finaalvõistlus toimus Kadrina Keskkooli võimlas CADrina päeva, 26. novembri pärastlõunal ja kokkuvõtted tehti CADrina lõpetamisel Kadrina Rahvamajas.

Kuulutati välja, et tänavuse CADrina võistujoonestamise teemal “Vokk” võitis Tallinna Tehnikakõrgkool. Teise koha pälvis Tallinna Tehnikaülikooli segavõistkond. Esikolmikusse pääses veel Kadrina Keskkooli RETE 1. võistkond.

Tallinna Tehnikaülikool oli neljas, Kadrina Keskkooli RETE 2 saavutas viienda ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž kuuenda koha.

Selleaastase CADrina lõpetas ansambel Svjata Vatra. Üritust tuli vaatama peamiselt kohalik rahvas. Publik oli elevil ja ootas huviga kontserti. Samuti oldi põnevil ka publikuloosi pärast.

Hea punkt õhtule

“Ma olen kursis CADrinaga, kuna osalesin võistlejana, esindades Kadrina Keskkooli,” sõnas meie kooli võistleja Kristofer. “Tiit Kikase lasershow oli minu jaoks midagi uut. Svjata Vatra pani õhtule väga hea punkti,” sõnas ta.

Võistlusel osalenute poolt kostis ürituse korralduse kohta palju kiitust. “Veits selline Rakett 69 feeling tekib,” arvas Mai-Triin.

Kadrina Keskkooli võistlejad lootsid, et ehk saab järgmisel CADrinal juba tavaformaadis, publiku ees võistelda.

Mainiti sedagi, et COVID-19 tõttu pealtvatajate puudumine finaalis tekitas imeliku tunde. Ka olnud võistluspaigas võimlas nii külm, et kaalutud lausa kinnaste kätte panemist. Siiski tänati korraldajaid vahva ürituse eest.

26. novembril jõudis lõpuks kätte kauaoodatud CADrina. Selle raames käisin uurimas Kadrina Keskkooli õpilastelt nende arvamust teistsuguse koolipäeva ning CADrina traditsiooni kohta.

Tekst: Vanessa Aess, 11. klassi HUSO suuna õpilane

Laura, 8. klass

“Hetkel on kõik koolipäev päris põnev olnud. Toimunud on üsna põnevad tegevused,” ütleb Laura.

Kuna Laura on Kadrina Keskkoolis üsna uus, siis varasem kokkupuude tal CADrinaga puudub ning sellest üritusest ta väga teadlik ei ole, aga arvab praegu nähtu ja kuuldu põhjal, et tegu on laheda üritusega.

Laura, 9. klass

Laura arvates on CADrina päev üpriski põnev. Tema sõnutsi on ka tänane päevakava huvitav – töötoad toovad tavalisse õppepäeva vaheldust.

“Ma arvan, et on tore, et jätkuvalt CADrinat korraldatakse. Kindlasti näitab see Kadrinat ja meie kooli heast valgusest,” lisas ta lõpetuseks.

Remo, 5. klass

Remo arvates on tänane päev tore. Samuti on toredad töötoad – tema enda lemmikuks oli robootika töötuba. “See on normaalne, et meil CADrinat korraldatakse,” arvas ta.

Marian, 11. klass

Mariani sõnul on tänane päev põnev ja teistsugune ning talle see meeldib. Tundide asemel toimuvad töötoad toovad vaheldust.

Veel lisas Marian: “Minu arust on tore, et meil on mingi oma asi nagu CADrina.”

Tauri ja Karl-Peeter, 4. klass

Mõlemad poisid lausuvad ühest suust, et arvavad tänasest päevast väga hästi. Samuti kulgesid töötoad poiste sõnul hästi. “Minu lemmik oli puutöö töötuba,” lisas Karl-Peeter. Tauri lemmikuks osutus aga looduse töötuba.

Ka nende arust on tore, et meil sellist asja veetakse.

Kokkuvõtteks

Võib öelda, et õpilased on CADrina suhtes ikkagi positiivselt meelestatud. Õpilased on arvamusel, et teistsugune koolipäev töötubade näol toob vaheldust. CADrina on nende arust vahva ning loodetavasti veetakse sellist üritust veel pikalt.

26. novembril toimus taas üle pika aja ITi- ja NUTIfestival CADrina. Koolipäev algas Kadrinas veidi teistmoodi kui tavaliselt: toimusid erinevad ITi-, nuti- ja rahvakultuurialased töötoad, mida viisid läbi õpetajad. Töötubades mängiti nii mälumänge, õpiti regilaule, võisteldi robotitega kui ka tantsiti rahvatantse.

Tekst: Kaarel Karell ja Marko Rauman, 12. klassi HUSO suuna õpilased

QR koodist viktoriinini

Töötubade ajal sai intervjueeritud nii õpilasi kui ka õpetajaid. Õpilased näitasid töötubades ette suurt aktiivsust ning jäi mulje, et toimuvaga ollakse väga rahul.

Esimese tunni ajal oli keskooliosal külas Harrys Puusepp Kaitsepolitseist. Jutuks olid infosõjad digiajastul.

Põhikooliosa lahendas sel ajal QR-koodiga seotud ülesandeid, lauamänge ning võeti osa ka virtuaalsest põgenemistoast.

Teise tunni ajal lahendati ristsõnu, viktoriine kui ka tantsiti.

Kolmanda tunni ajal uuriti Eesti keskaja kohta filmikunsti kaudu, mängiti matemaatilisi mänge ning lauldi ka Kadrina regilaule. Osa keskkooliosa õpilastest osalesid veebipõhisel üle-euroopalisel inglise keele võistlusel Best in English.

Finaalilava kerkib

Esimese klassi õpilastele meeldis väga arvutitega tegeleda. Kolmanda klassi õpilased jäid päevaga rahule. Kümnenda klassi uutele tulijatele meeldis väga keemia põgenemistuba. Abiturientidele jäi tänasest meelde kaitsepolitsei külaskäik ning tantsimine noortekeskuses.

Samal ajal käis vilgas töö kooli võimlas, kus heli-, video- ja valguslahenduste firma Saundland tehnikud valmistasid ette õhtust finaalvõistlust.

Eelvoorust võttis osa 15 võistkonda üle vabariigi. Edasi pääses kuus parimat, kelle hulgas on ka Kadrina Keskkooli abiturientide võistkonnad. Lisaks kadrinlastele võtavad finaalist osa ka Tallinna Tehnikakõrgkooli, TalTechi, Kuressaare Ametikooli ning TalTech Virumaa Kolledži tiimid.

ITi- ja NUTIfestivali CADrina patrooniks on aastaid olnud Marko Pomerants, mitmekordne minister ja pikaajaline riigikogu saadik, kes täna edendab suhtekorradust. Ta on üks neist, kes on alati üritusel kohal, ning ka oma rolliga vägagi rahul.

Tekst: Marko Rauman, 12. klassi HUSO suuna õpilane

Ürituse vajalikkus

Marko Pomerantsi sõnul võiks igal koolil olla mingi eripära. Kadrina Keskkoolil on selleks ITi- ja NUTIfestival CADrina, mis toimub juba 11. korda. CADrina sütitab noori insenere elukutse peale mõtlema ning Pomerantsi arvates on see hea missioon ja valik.

CADrina patroon on ise üritusega väga rahul ning talle meeldivad ka tavapärased avapaugud. “Need on võimsad etteasted,” sõnas Pomerants.

CADrina tulevik

Pomerantsi arvates on CADrina tulevikule mõeldes kõige suurem roll just ürituse sisul. “Tehnoloogia on viimase kümnendiga palju arenenud ning koos sellega arenevad ka joonestamisprogrammid. Sellega muutuvad kindlasti ka ülesanded. Tulevik näitab, kas CADrina muutub ka rahvusvaheliseks. Soomlased ju on käinud proovimas,” arutles patroon.

Positiivne, negatiivne

Pomerantsi sõnul on CADrina peamiseks positiivseks küljeks see, et ülesanded on olnud väga mitmekesised, aastatega on kasvanud ka võistkondade arv.

Patrooni arvates on üritusel ka mõni negatiivne külg. Esiteks just see, et korraldajatel võib tekkida kunagi väsimus, mis loomulikult pole keelatud. Ta mainib ka, et kahjuks pole ürituse tõttu täitunud soov, et Kadrina Keskkool oleks tänu arvutijoonestamisele kindlaks kooliks, mida valitakse.

Patroon on rahul kõigi bändidega, kes CADrinal on osalenud, kuid ta pole kindel, kas bändid annavad üritusele ilmtingimata väärtust juurde.

Vikipeedia sõnul on patroon mingi ettevõtmise traditsiooni või organisatsiooni kõrgel positsioonil olev soosija või eestkostja.

26. novembril lõpetab Kadrina rahvamajas ITi- ja NUTIfestivali CADrina õhtu unikaalne eesti-ukraina folkmuusikakvintett Svjata Vatra, mille solist Ruslan Trochynskyi on küll pärit Ukrainast, aga abikaasa ema on just Kadrinas koolis käinud.

Tekst: Emilia Peil, 11. klassi HUSO suuna õpilane

Ruslan on esimesest klassist saati muusikat õppinud ja sellega tegelenud. Tal on klassikalise muusiku haridus ja ta on terve elu töötanud muusikuna. Nüüdseks on temast saanud ka muusikaõpetaja.

“Õpetamise ja koolides muusika tutvustamisega alustasin 15 aastat tagasi, aga sellest sügisest olen esmakordselt päris muusikaõpetaja Peetri koolis. Naudin seda väga ja näen, et ka õpilased on rahul,” jutustas Ruslan entusiastlikult.

Enne Eestisse tulekut mängis ta Ukrainas folk-rock ansamblis Haydamaky. Eestisse polnud tal kunagi varem plaanis jääda, kuid saatus otsustas teisiti.

“Eestisse tõi mind armastus! Tulin 2003. aasta suvel Viljandi pärimusmuusikafestivalile esinema oma Ukraina ansambliga Haydamaky. Kui nägin esimesel kohtumisel lennujaamas meie vastuvõtjat Terjet, kes töötas festivali korraldustoimkonnas, tekkis tunne, et olen kohtunud oma elu armastusega. Nii see oligi.”

Svjata Vatra unikaalsus

Bändi nimi tähendab ukraina keeles püha tuld, ja see oligi nimi, mille juurde Ruslan ise jääda tahtis, aga teised bändiliikmed arvasid, et ukrainakeelne versioon “svjata vatra” on põnevam. “Püha tuli on meie jaoks see, mis põleb kõigi meie südametes – soov elada, soov armastada, soov luua muusikat – elujanu ja elurõõm,” selgitas Ruslan.

Bändi muusika teeb omanäoliseks see, et nad ühendavad oma muusikas eesti ja ukraina kultuurid.

“Kasutame traditsioonilisi meloodiaid või laulusõnu ja arranžeerime neid juba omamoodi. Igaüks panustab. Välismaal tutvustame end kui Viking Cossack Folk Rock, kuna niisama Eesti ja Ukraina ei pruugi inimestele midagi öelda.” Nad kasutavad oma muusikas pille nagu Eesti torupill ja Ukraina tromboon.

14 albumist salves

Bänd on kokku kirjutanud ja avaldanud seitse albumit, esimene 2006. aastal, viimane just eelmisel aastal, seega tegutsevad nad juba 14 aastat aktiivselt.

Kuigi Svjata Vatra nende muusika sünnib traditsioonilistel pillidel ja tehnoloogiat ise kasutavad ainult salvestamiseks, on nad ikkagi valmis tehnoloogiapeol CADrinal melu tekitama.

Äkki leiavad sealt ka oma muusika jaoks tehnoloogia kasutamiseks inspiratsiooni.

Muuseas, CADrina reklaamvideo taustamuusika “Piimanaiste polka” on samuti Svjata Vatra lugu. Selle järgi on tantsitud ka noorte tantsupeol Kalevi staadionil.